Skip to Content
Skip to Content

Tehke kindlaks kogu kättesaadav

Kõigepealt tuleb leida kõik olulised kättesaadavad andmed kas segu või selles sisalduvate ainete kohta. NB! Teatud ohtude korral tugineb klassifitseerimine alati segu moodustavatel eraldi ainetel. Sellepärast peab olema segu ainetega seotud ohtudest selge ülevaade. Põhiteane peavad andma tarnijad.

 

Kust leida kõiki kättesaadavaid andmeid?
  • Kõik asutusesisesed andmed segu ja selles sisalduvate ainete kohta;
  • tarnija(te)lt saadud ajakohane ohutuskaart või muus vormingus ohutusteave imporditava segu või toodetavas segus sisalduvate ainete ja/või segude kohta;
  • transpordiõigusaktide kohane klassifikatsioon tarnijalt;
    • transpordiklassifikatsioon vastavalt ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste näidiseeskirjadele või maanteel, raudteel, siseveeteedel, õhus või merel vedamise näidiseeskirjadele (vastavalt ADR, RID, ADN, ICAO TI ja IMDG) võib viidata vajadusele uurida aine või segu ohte veelgi.,
    • Kuigi transpordiklassifikatsiooni ja CLP-määruse klassifitseerimiskriteeriumid on enamjaolt samad, on transpordiklassifikatsioonide kohaldamisala erinev ega pruugi hõlmata segu kõiki ohte.
  • ECHA veebisaidil asuv klassifitseerimis- ja märgistusandmik, milles on
    • ELi tasandil ühtlustatud klassifikatsioonid (CLP-määruse VI lisa tabel 3.1); ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistamine on Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas õiguslikult siduv ning seda tuleb asjaomaseid aineid sisaldava segu klassifitseerimisel arvesse võtta;
    • ainete klassifikatsioonid, mille tootjad ja importijad on esitanud klassifitseerimise ja märgistamise teadetes või registreerimistoimikutes; selline klassifitseerimine hõlmab mis tahes kohaldatava klassifikatsiooni kasutamist, samuti ise tuletatud klassifikatsiooni kasutamist nende ohtude puhul, mida ühtlustatud klassifikatsioon ei hõlma;
  • ECHA avalik andmebaas, kus on registreeritud ainete teave. Andmebaas on ECHA veebisaidil jaotises „Kemikaaliteave", sellest saab andmeid leida kemikaalide otsingu välja kaudu;
  • muud allikad, nt OECD eCHEMPortal ja teised CLP-määruse sissejuhatava juhendi 10. peatükis nimetatud allikad;
  • uue teadusliku tõendusmaterjalina tuleb arvesse võtta ka rahvusvaheliselt tunnustatud tehniliste teaduskomiteede (eelkõige ECHA riskihindamiskomitee) arvamusi ja muud ECHA veebisaidilt leitavat teavet.

 

Mis põhiandmed on vajalikud, et otsustada, kas segul on füüsikaline, tervise- või keskkonnaoht?

Segu iga aine kohta on vaja järgmisi andmeid:

a.     aine identifitseerimisandmed; 

b.    aine kontsentratsioon segus;

c.     aine klassifikatsioon ja mis tahes spetsiifilised kontsentratsiooni piirväärtused või korrutustegurid;

d.     andmed aine mis tahes lisandite ja lisaainete kohta, sh nende identifitseerimisandmed, klassifikatsioon ja kontsentratsioon. Üldjuhul tuleb arvesse võtta aineid, mis moodustavad segust 0,1% või enam, aga see sõltub ka ohuklassist ja ainest.

Kui segu koostisosa on samuti segu, tuleb leida andmed selle koostisainete kohta, sh nende kontsentratsioon, klassifikatsioon ja kõik kohaldatavad spetsiifilised kontsentratsiooni piirväärtused või korrutustegurid.

CLP-määruses nõutakse klassifitseerimisel kõigi kättesaadavate andmete arvesse võtmist.

 

Milliseid spetsiifilisi andmeid võib olla vaja?

Spetsiifilised andmed võivad olla segu enese või selles sisalduva(te) aine(te) katseandmed, näiteks

  • uuringuaruannete andmed;
  • uuringukokkuvõtete andmed;
  • katseandmete vastavad parameetrid (nt akuutse toksilisuse hinnangulised väärtused).

 

Mis on kontsentratsiooni piirväärtused ja korrutustegurid?

Kontsentratsiooni piirväärtus on konkreetse aine vähim kontsentratsioon, mille korral tuleb segu klassifitseerida, või kumuleeruva mõjuga ainete summaarne kontsentratsioon.

Ohuklassil, ohuklassi alajaotusel või ohukategoorial on üldine kontsentratsiooni piirväärtus ja ainel eraldi on konkreetne kontsentratsiooni piirväärtus. Aine konkreetse kontsentratsiooni piirväärtuse võib määrata aine mõju tugevuse alusel, et täpsustada selle osatähtsust segu klassifitseerimisel. Konkreetse kontsentratsiooni piirväärtust kasutatakse peamiselt terviseohtude korral. Konkreetsed kontsentratsiooni piirväärtused on tähtsamad kui üldised kontsentratsiooni piirväärtused.

Ohuklassi „Ohtlik vesikeskkonnale" korral kasutatakse konkreetse kontsentratsiooni piirväärtuse asemel korrutustegureid. Korrutustegurid on kehtestatud selleks, et suurendada vesikeskkonnale ohtlike ainete (akuutse ohu ja kroonilise ohu 1. kategooria) tähtsust segude klassifitseerimisel. Korrutustegureid kasutatakse ohtlikke aineid sisaldavate segude klassifitseerimiseks.

Lisateave: CLP-määruse kriteeriumide rakendamise juhendi alapeatükk 1.5.

Tehke kindlaks kogu kättesaadav

Categories Display

Märgistatud:

(sisu otsimiseks klõpsake sildil)


Route: .live1