Nanomaterjalid

Nanomaterjalid on keemilised ained või materjalid, mille osakeste suurus vähemalt ühes mõõtmes on 1–100 nanomeetrit (nm).

Et nanomaterjalide eripind on suur, võivad nende omadused erineda sama materjali muudest vormidest, mille osakeste suurus on teistsugune. Nanomaterjalide füüsikalis-keemilised omadused võivad seega erineda massiivse või suuremate osakestena esineva materjali omadustest.

Nanotehnoloogia levib kiiresti. Euroopa turul on juba palju nanomaterjale sisaldavaid tooteid (nt akud, pinded, antibakteriaalsed rõivad, kosmeetikavahendid, toiduained). Nanomaterjalid avavad tehnikas ja kaubanduses uusi võimalusi, kuid võivad põhjustada keskkonnariske ning tekitada inimestele ja loomadele tervise- ja ohutusprobleeme.

 

 

Kuigi REACH- ega CLP-määruses ei ole selge sõnaga sätestatud nõudeid nanomaterjalidele, vastavad nanomaterjalid määrustes olevale aine määratlusele ja seega tuleb kohaldada nende määruste sätteid. 2011. aastal avaldas Euroopa Komisjon nanomaterjalide määratluse erisoovituse. Seda soovitust tuleb kasutada Euroopa õigusaktides, sealhulgas REACH- ja CLP-määruses.

Kuigi nanomaterjalide kasutamisel on selge praktiline ja kaubanduslik tulevik, tekitab nende kiiresti laienev kasutamine küsimusi, kas nanomaterjalidel on võimalikke tervise- ja keskkonnamõjusid. Seetõttu on vaja adekvaatselt hinnata ja hallata selliste uudsete materjalide võimalikke riske. Isegi kui tootjad, importijad ja allkasutajad peavad REACH-määruse kohaselt tagama kõigi ja mis tahes kujul ainete ohutu kasutamise, tekitab see reguleerivatele asutustele, näiteks komisjonile ja ECHA-le ning kõigile muudele sidusrühmadele uusi probleeme. 

ECHA teeb tihedat koostööd liikmesriikide pädevate asutustega, Euroopa Komisjoni, sidusrühmade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD).

ECHA REACH- ja CLP-määruse kohane tegevus seoses nanomaterjalidega

Et REACH- ja CLP-määrus hõlmavad nanomaterjale, peab ECHA suutma täitma oma ülesandeid nanovormide nagu iga teisegi ainevormi korral mitmesugustes REACH-menetlustes (nt registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine) ning CPL-menetlustes (nt klassifitseerimine ja märgistamine), milleks on vaja piisavat teaduslikku ja tehnilist suutlikkust.

Sel eesmärgil on ECHA alates 2011. aastast järk-järgult laiendanud oma tegevust nanomaterjalide valdkonnas, keskendudes järgmisele:

  • seesmise ja välise suutlikkuse suurendamine;
  • kogemuste jagamine liikmesriikide pädevate asutuste, liikmesriikide komitee ja riskihindamise komitee liikmetega ning nendega konsensuse saavutamine nanomaterjalide REACH-registreerimistoimikutes esitatava ohutusteabe küsimustes;
  • tagasiside ja nõuannete pakkumine registreerijatele, kes soovivad registreerida järgmiseks registreerimistähtajaks nanomaterjale; 
  • osalemine praeguses rahvusvahelises regulatiivtegevuses (nt OECD tehisnanomaterjalide töörühmas) ja selle toetamine;
  • nanomaterjalide teemal veebiseminaride korraldamine, et arutada REACH- ja CLP-menetluste viimaseid arenguid seoses nanomaterjalidega ning anda nende kohta teavet, ning samuti registreerijate abistamine nanomaterjale kirjeldavate registreerimistoimikute koostamisel ja esitamisel. Tulevastele veebiseminaridele saab registreeruda ja seniseid ettekandeid vaadata veebiseminaride leheküljel.
  • Nanomaterjalide töörühma (ECHA-NMWG) asutamist 2012. aasta oktoobris toetasid REACH- ja CLP-määruse ning biotsiidimääruse pädevad asutused. See mitteametlik nõuanderühm toetab ECHA nanomaterjalide 2016.–2018. aasta töökava rakendamist ning annab teavet ja nõu REACH- ja CLP-määruse ning biotsiidimääruse rakendamise teaduslikes ja tehnilistes küsimustes seoses nanomaterjalidega.

 

Categories Display

Märgistatud:

(sisu otsimiseks klõpsake sildil)