Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas (OEL) on regulatiivsed piirnormid, mis näitavad, mis kokkupuutetaset töökoha õhus esineva keemilise ainega peetakse tervisele ohutuks.

Sellised piirnormid kehtestavad reguleerivad asutused ELi ja riiklikul tasandil, võttes arvesse kättesaadavat teavet ja uusimaid andmeid ainega seotud ohtude kohta, eelkõige seoses kantserogeensuse, mutageensuse, reproduktiivtoksilisuse ja korduvannuse toksilisusega, kuid ka lühiajalisest kokkupuutest tuleneva mõjuga.

Konkreetse ainega kokkupuute piirmäärade kehtestamine aitab tööandjatel kaitsta töötajate tervist võimalike riskide eest kemikaalide kasutamisel töökohas ja piirata töötajate kokkupuudet ohtlike kemikaalidega.

Ohtlike kemikaalide suhtes meetmete võtmine on töötajate kaitse üks prioriteetseid valdkondi ELis. Euroopa Komisjon küsib nõuandeid sõltumatutelt teaduskomiteedelt prioriteetsete kemikaalide hindamise kohta, et toetada uute või läbivaadatud OELide vastuvõtmiseks kavandatud meetmeid vastavalt kantserogeenide ja mutageenide direktiivile, keemiliste mõjurite direktiivile ja muudele asjakohastele õigusaktidele (nt asbestidirektiiv 2009/148/EÜ).

ECHA ja selle riskihindamise komitee toetavad Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraati (DG EMPL), esitades alates 2019. aastast teaduslikke arvamusi OELide kohta. Sama tegi varem tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (SCOEL).

OELide põhieesmärk on ennetada, et töötajad hingavad sisse kemikaale auru, udu või tolmuna. Riskihindamise komitee võib soovitada siiski ka nahakaitsemeetmeid. Võimalik on ka sensibiliseeriva toime ja müra märkimine. Lisaks võib riskihindamise komitee soovitada bioloogilisi piirnorme (BLV – bioseire kokkupuutetasemed) või bioloogilisi suunisväärtusi (BGV – bioseire taustatasemed).