Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas

Töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid on regulatiivsed piirnormid, mis näitavad, mis kokkupuute taset töökoha õhus keemilise ainega peetakse tervisele ohutuks.

Selliseid piirnorme kehtestavad reguleerivad asutused Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil, arvestades kättesaadavat teavet ja uusimaid andmeid aine ohtude kohta, eelkõige seoses kantserogeensuse, mutageensuse ja reproduktiivtoksilisusega ning kokkupuute akuutse mõju kohta.

Konkreetse ainega kokkupuute piirmäärade kehtestamine aitab tööandjatel kaitsta töötajate tervist võimalike riskide eest kemikaalide kasutamisel töökohas ja piirata töötajate kokkupuudet ohtlike kemikaalidega.

Ohtlike kemikaalide suhtes meetmete võtmine on Euroopa Liidu töötajate kaitse üks prioriteetseid valdkondi. Euroopa Komisjon küsib nõu sõltumatutelt teaduskomiteedelt prioriteetsete kemikaalide hindamise kohta, et toetada kavandatud meetmeid uute või läbivaadatud piirnormide vastuvõtmiseks kantserogeenide ja mutageenide direktiivi, keemiliste mõjurite direktiivi ja muude asjakohaste õigusaktide alusel (nt asbestidirektiiv 2009/148/EÜ).

ECHA ja selle riskihindamise komitee toetavad Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraati (DG EMPL), esitades alates 2019. aastast teaduslikke arvamusi töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide kohta. Sama tegi varem tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (SCOEL).

Töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide põhieesmärk on ennetada, et töötajad hingavad sisse kemikaale auru, udu või tolmuna. Riskihindamise komitee võib soovitada siiski ka nahakaitsemeetmeid. Võimalik on ka sensibiliseeriva toime ja müra märkimine. Lisaks võib riskihindamise komitee soovitada bioloogilisi piirnorme (BLV, bioseire kokkupuutetasemed) või bioloogilisi suunisväärtusi (BGV, bioseire taustatasemed). 

Categories Display