Olemasolevate ainete kohta esitatud rahuldamata teabetaotlused – REACH-määruse artikli 136 lõiked 1 ja 2
Tootjad ja importijad peavad esitama teatud ainete kohta liikmesriikide pädevatele asutustele lisateavet vastavalt määrusele (EMÜ) nr 793/93. REACH-määruse artikli 136 lõiked 1 ja 2 sätestavad üleminekumeetmed seoses nende taotlustega.
Liikmesriikide pädevad asutused vastutavad neile esitatud teabe läbivaatamise eest ja vajalikest järelmeetmetest ECHA-le teatamise eest (REACH-määruse artikli 46 lõige 3 ja artikkel 48).
Üleminekukord on kehtestatud kokku 29 olemasoleva aine suhtes (nikliühendeid arvestatakse ühe kandena). Nõutav teave on täpsustatud määrustes (EÜ) nr 465/2008, 466/2008, 506/2007, 565/2006, 642/2005 ja 2592/2001.
Määruses (EÜ) nr 465/2008 loetletud 16 aine puhul, mille suhtes kehtib REACH-määruse artikli 136 lõige 2, on ECHA kindlaks määranud ja nimetanud liikmesriigi pädevad asutused hindamisülesandeid täitma.
Lisainfo
XV lisas ette nähtud, määruse 793/93 – REACH-määruse artikli 136 lõike 3 alusel lõpetamata üleminekuaruanded prioriteetsete olemasolevate ainete kohta
Euroopa Liidu liikmesriigid on esitanud XV lisas ette nähtud üleminekuaruanded ECHA-le. Need aruanded sisaldavad olulist ohu- ja riskiteavet ning määruse (EMÜ) nr 793/93 alusel väljatöötatud võimalikke riskijuhtimisvõimalusi niinimetatud olemasolevate ainete kohta.
Euroopa Liidu liikmesriikidel tuli vastavalt REACH-määruse artikli 136 lõikele 3 esitada üleminekuaruanded 1. juunist kuni 1. detsembrini 2008 ainete kohta, mille kohta ei olnud riskihindamine, riskide piiramise strateegia või arutelud 1. juuniks 2008 lõpetatud.
Lisainfo
Vabatahtlikud riskihinnangud
Tööstuskasutajad teatasid 2000. aastal, et nad viivad vabatahtlikult läbi teatavate vase- ja pliiühendite riskihindamise vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 793/93 rakendusmehhanismidele. Liikmesriigid ja komisjon nõustusid selle algatusega 2001. aastal direktiivi 67/548/EMÜ ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 793/93EÜ rakendamises pädevate asutuste 11. ühiskoosolekul.
Lisainfo
