Pesuained on tooted, mis sisaldavad toimeainena nn pindaktiivseid aineid. Pindaktiivsed ained vähendavad vee pindpinevust, mistõttu saab vesi õli või rasvaga seguneda. Seepärast pesemegi määrdunud riideid pesuvahendiga – see suudab eemaldada mustuse nii tahkel kui ka vedelal kujul.

Ka šampoonis sisalduv pesuaine vähendab vee pindpinevust. See võimaldab juustel põhjalikult märguda ja nii saab neid puhastada. Šampoon lagundab ka rasva, et seda oleks võimalik eemaldada.

Lisaks on šampoonis palju teisi aineid. Need on loetletud šampoonipudeli etiketil. Nad lagundavad ja eemaldavad juustest plekke, mustust, kõõma, soolasid ja rasvu. Üksnes veega seda teha ei saa.

Hambapastat tehakse veest ja abrasiividest, nagu alumiiniumhüdroksiid ja kaltsiumkarbonaat. Hambapasta võib sisaldada ka magusaineid, värvaineid, hingeõhu värskendajaid, bakterite ja mikroobide leviku tõkestajaid ning toimeainet nimega naatriumfluoriid, mis tugevdab hambaemaili ja kaitseb hambaaukude eest.

Tekstiile, mida kasutatakse rõivaste valmistamiseks, töödeldakse mõnikord keemiliselt, et parandada nende omadusi. Näiteks kasutatakse viimistlusaineid, et kangast tugevdada ja kortsumist vältida.

Tootmisprotsessi käigus võib tekstiil läbida mitmesuguseid keemilisi ja mittekeemilisi töötlusi. Nende hulka kuuluvad kanga ettevalmistamine ja eeltöötlus, värvimine, trükkimine ja viimistlus. Tekstiilides kasutatakse ka väga spetsiifilisi kemikaale, nagu biotsiidid, leegiaeglustid, hüdrofoobsed lisandid ja liimained. Teised on suhteliselt lihtsad kemikaalid või segud, nagu emulgeerimata õlid ja rasvad, tärklis, sulfoonitud õlid, vahad ja mõned pindaktiivsed ained.

Nanomaterjalide uurimise tulemusena on välja töötatud näiteks nanoosakestel ja -struktuuridel põhinevaid püsitöötlused, mille eesmärk on muuta tekstiilid vee-, määrdumis-, kortsumis-, bakteri- ja hallituskindlamaks.

Lõhnaaine on aromaatne keemiline ühend, millel on lõhn. Tavaliselt aromaatsed keemilised ühendid aurustuvad ja nii jõuabki lõhn meie ninna. Seetõttu hoitakse lõhnaaineid alati kitsa kaelaga pudelis.

Lõhnaained võivad olla valmistatud sünteetilistest või looduslikest ainetest. Enamik looduslikke lõhnaaineid saadakse taimedest, näiteks lilledest, puuviljadest, juurtest, koorest või puidust. Näiteks roosist saadakse geraniooli, jasmiinist jasmooni, apelsinist tsitrust ja sassafrassipuidust sassafrassiõli.

Parfüüm on segu lõhnavatest eeterlikest õlidest või aroomiühenditest, kinnistitest ja lahustitest, mis annab inimkehale meeldiva lõhna.

Kodudes kasutatavate putukatõrjevahendite toimeained on näiteks permetriin ja tetrametriin. Need sünteetilised kemikaalid ründavad putukate närvisüsteemi.

Eri liiki värve valmistatakse vastavalt värvitavale objektile (näiteks seina-, puidu-, auto- ja rauavärv). Sõltuvalt kasutatavast lahustist jagunevad värvid vee ja õli baasil värvideks.

Värvide koostisse kuuluvad sideained, pigmendid/värvained, lisandid ja lahusti või tugiaine, mis pärinevad fossiilsetest, mineraalsetest, bioloogilistest ja sünteetilistest allikatest. Lisandid võivad parandada värvi omadusi. Näiteks fungitsiidid tõkestavad hallituse teket, koagulandid  muudavad värvi paksemaks ja muud ained kaitsevad värvi vee või päikesevalguse eest.