Märgistus

Tarnijad peavad märgistama pakendatud aine või segu vastavalt CLP-määrusele enne turustamist, kui:

  • aine on klassifitseeritud ohtlikuks või
  • segu sisaldab ühte või mitut ohtlikuks klassifitseeritud ainet koguses, mis ületab teatud künnise.

CLP-määruses on määratud kindlaks märgistuse sisu ja märgistuselementide paigutus. Märgistusel on järgmised elemendid:

  • tarnija nimi, aadress ja telefoninumber;
  • aine või segu nimikogus elanikkonnale kättesaadavaks tehtud pakendis (kui see kogus ei ole pakendil mujal märgitud);
  • tootetähised;
  • vajaduse korral ohupiktogrammid, tunnussõnad, ohulaused, hoiatuslaused ja muude õigusaktidega nõutud lisateave.

Väikeste pakendite suhtes kehtestatud erandid

CLP-määruses on sätestatud erandid ainete ja segude suhtes, mille pakendid on väikesed (maht ei ületa 125 ml) või mida on keeruline märgistada. Erandid lubavad tarnijal jätta märgistuselementide hulgast välja ohu- ja hoiatuslaused või piktogrammid, mille esitamist CLP-määruse kohaselt tavaliselt nõutakse.

Lapsekindlad turvasulgurid ja reljeefsed hoiatusmärgised

Elanikkonna jaoks ettenähtud ainete ja segude pakendid peavad olema varustatud lapsekindla turvasulguri ja/või reljeefse hoiatusmärgisega, kui need ained või segud on ohtlikud või kui pakend sisaldab metanooli või diklorometaani. Selles tabelis on esitatud ülevaade erinevatest ohtudest, mis tingivad sellise kohustuse.

Välispakend

Kui ohtliku aine välispakend vastab nii transpordi kui ka CLP-määruse eeskirjadele, piisab üldiselt märgistamisest või tähistamisest vastavalt transpordialastele õigusaktidele. CLP-määruse kohast märgistust ei ole vaja kasutada. 

Kui CLP-määrusega nõutav ohupiktogramm on seotud sama ohuga mis ohtlike kaupade veo eeskirjades, ei ole välispakendil vaja CLP-määruse kohast piktogrammi kasutada.

 

See also