ECHA

Sellele küsimusele ei ole võimalik ühest vastust anda. Kõik sõltub kemikaalist ja sellest, kui palju inimene sellega kokku puutub. Isegi vesi on ohtlik, kui seda korraga liiga palju juua. Teisalt mõjub väga ohtlik kemikaal, näiteks tsüaniid, inimese tervisele laastavalt ka väga väikese kokkupuute korral. Peame siinkohal silmas riski. Kemikaalist tulenevat riski kirjeldab kemikaali olemuslike omaduste ohtlikkuse ja sellega kokkupuute korrutise seos – kas kogus, millega kokku puututakse või ajavahemik, mille jooksul kokku puututakse.

Kahjuks ei oska me kodanikena riskile objektiivselt läheneda. Näiteks, kui riskime teadlikult ja meile näib, et kontrollime olukorda, tajume riski palju väiksemana kui see tegelikult on. Suitsetamine ja autoga kiiruse ületamine on head näited. Teisalt tajume riski palju suuremana olukordades, mida me ei suuda kontrollida ja kus tagajärjed võivad olla vahetud ja katastroofilised, näiteks lennureisi puhul. Tegelikult on asi vastupidi. Õhusõidukites on turvaline reisida.

Olulist rolli mängivad siin uudiseid vahendavad meediakanalid. Paljud meist saavad riskide kohta teavet meediast, kuid mida teha, kui ühel nädalal öeldakse, et punane vein on meie tervisele hea, aga järgmisel kuulutatakse, et see põhjustab vähki.

ECHA veebisaidilt võib leida teavet keemiliste ainete kohta, mis on seni REACH-määruse raames registreeritud, samuti nende kohta, mis on mingil viisil klassifitseeritud, mida tuleb märgistada või spetsiaalselt pakendada. Ainetel võivad olla keemilised nimetused, mida te ei pruugi tunda, kuid sellest hoolimata on teil kerge leida teavet kemikaalide kohta, millega te Euroopas kokku puutute.

REACH-määruse kohaselt on teil õigus küsida jaemüüjalt, kas tootes, mida te soovite osta, on kasutatud väga ohtlikke aineid ehk kõige ohtlikumaid kemikaale. Seadus kohustab jaemüüjat seda teile ütlema.